Sloveenia on kaunis! Kõige suurem üllataja oli Sloveenia loodus! Hiiglaslikud lumiste tippudega mäed, koopad, kanjon, matkarajad, mägijärved. Ütle ainult, mida soovid, kõik on olemas! Lisaks ka erinäolised linnad. Sellised, mis annavad tunde, et oled sattunud Itaaliasse ja Austriasse, kuid tegelikult oled endiselt Sloveenias.
Lisaks on Sloveenial väga palju huvitavaid naabreid. Läänes Itaalia, põhjas Austria, kirdes Ungari ja lõunas ning idas Horvaatia! Kui lahe! Väike pikem nädalavahetusel üle piiri ning ongi üks uus ja tore riik jälle mingil määral avastatud.
Et Sloveenias olevatest vahemaadest parema pildi ette anda, siis nt on siinse riigi pindala 20.2 tuhat ruutkilomeetrit ning riigis elab kokku 2.1 miljonit elanikku. Eesti pindala on aga 45.3 tuhat ruutkilomeetrit ning elanikke 1.3 miljonit. Ehk autoga erinevaid vahemaid sõites ei tundunud need üldse suured. Sellised väikesed tripid autoga Tallinnast Raplasse ja Pärnusse.
Mida ööbimise broneerimisel arvesse võtta?
Siinkohal oleneb koha valik väga palju isiklikest eelistustest ning eelarvest. Mina broneerin tavaliselt enamus ööbimisi läbi bookingu platvormi. Toon siin välja aga 3 huvitava asja, mida ma varem reisides nii väga märganud ei ole. Eriti veel ühe ja sama riigi puhul. Muidugi ei kehti need igas Sloveenia hotellis, aga olid asjad, mis meie lühikese sealoldud aja jooksul kõik ette tulid.
🌍 On ööbimisi, kes aktsepteerivad ainult sularahas tasumist. Ja seda ka täiesti kesklinnas.
🌍 Ööbimiskohta broneerides on kirjas, et parkimine on olemas. Siis aga tuleb välja, et tõepoolest on, aga kuskil läheduses asuvas parkimismajas, kuhu tuleb eraldi pääse juurde osta.
🌍 Küsitakse rahalist ettemaksu/deposiiti. Seda siis lisaks juba ööbimise eest tasutud summale. Ettemaks on juhuks, kui tuba on liiga räpane või midagi on ööbimise jooksul määrdunud/lõhutud. Kui kõik on korras, siis tagastatakse ettemaks ööbimiskohast välja registreerudes. Ühe ööbimise puhul oli see nt 100 eurot sularahas.
Kui aga enne ööbimise broneerimist kõik tingimused põhjalikult läbi lugeda, siis ei tohiks üllatusi ette tulla.
1. LJUBLJANA – Sloveenia süda!
Sloveenia pealinn Ljubljana pidavat olemas üks väiksemaid ja võluvamaid linnu Euroopas. Kust aga tuleb nimi Ljubljana? Selles päris kindel ei olda, kui räägitakse, et see tulevat sõnast Ljubljena, mis tähendab “armastatud”. Ehk siis selline väike maaliline pealinnake, mis pidavat sind endasse armuma panema!
Mida aga Ljubljanas kindlasti ära võiks vaadata, on kindlus! Esmalt väike jalutuskäik linnas. Nt. peaväljakul ja kolmiksilla juures (3 silda üksteise lähedal jõge ületamas). Seejärel väike matkake üles kindluse juurde. Üles, kuna see suur ja majesteetlik kindlus asub otse vanalinna kohal. Mäe otsas. Ljubljana loss on Sloveenia pealinna üks sümbolitest ning sealt avaneb üks parimaid vaateid kogu linnale ning kaugusest paistvatele mägedele. Loss rajati suures osas 15. sajandil, eesmärgiga linna kaitsta. Ljubljana oli tähtis kaubanduskoht.
Kes üles kindluse juurde jalutada ei soovi, siis saab ka köisraudtee abil (modernne klaaskabiin) või suisa autoga lossi juurde ilusti kohale. Lossimüüri vaade linnale on aga tõesti midagi maalilist! Päris eemal paistsid ka lumiste tippudega mäeahelikud! Taevakaar oli lillakas-roosakate pehmete pilvedega siit-sealt kaetud. Müüriline minekuks piletit vaja ei olnud. Põhjalikumaks vaatluseks tuli aga pääse soetada.
Metelkova mesto – see asub kindlusest vaid natuke pikema jalutuskäigu kaugusel. Tegemist on Ljubljana alternatiivse kultuuri ja kunsti keskuseks peetava piirkonnaga. Seal on tõesti loovus rohkem veel kui valla lastud. Seltskond oli üks kirjumaid, mida viimasel ajal näinud. Samuti ka ümbrus. Loovusepuhanguid on siinsetel meistritel olnud ohtralt. Mõnel seinal on raske leida kohta, kuhu veel üldse midagi joonistada annaks. Fotograafia huvilistele infoks, et kohalike otsene pildistamine sealsel alal ei olnud väga oodatud tegevus. Sealse baari ukselgi oli selle kohta suur silt. Huvitav piirkond, kust aga jalutuskäigul olles hea läbi astuda.
Söögikohad Ljubljanas, mis väga meeldisid:
🍽️ Wonderland Ljubljana – super mõnus hommikusöögikoht kesklinnas. Smuutikausid, božeeritud munad, erinevad kohvid. Kirjutasin sellest kohast natuke pikemalt Sloveenia seikluse postituses. Vaata siit.
🍽️ Pops Aperativo – pastad, pitsad, carpaccio, salatid, kokteilid, mokteilid. Kõike oli! Ja super maitsev! Neil on keset restorani suur pitsaahi ning sealt tulnud kraam oli lihtsalt imemaitsev!
2. VELIKA PLANINA – maaliline matk läbi karjuseküla.
Üks suur üllataja! Siinne esimene kokkupuude lumega. Ja seda oktoobri alguses!
Velika planina (otsetõlkes suur mägi- või karjamaa) on üks kuulsamaid ja maalilisemaid kõrgustikke Sloveenias. See asub Kamniku-Alpi (Kamniško-Savinjske Alpe) piirkonnas, umbes 50 km Ljubljana põhjaosas. Kõrgustik on ~1600 meetrit kõrge ning on eelkõige tuntud oma traditsioonilise mägikarjuse küla ja kauni loodusmaastiku poolest. Ehk siis ajalooliselt on see olnud suvine karjandusala, kus kohalikud karjased juunist septembrini koos loomadega aega veetsid.
Mida tuleks sinna minnes arvesse võtta?
⭐ Ilmastik – mägedes on ilm kiiresti muutuv, seega tuleks kaasa võtta sobivad riided (kihiliselt riietumine) ja vihmakeep vms. Püsiv lumi tuleb tavaliselt maha novembri lõpus või detsembris. Karjused saabuvad juunis ning lahkuvad septembris.
⭐ Ligipääs – ühe variandina saab sinna jalgsi matkata. Seda siis allolevatest küladest. Teiseks võimaluseks on köisraudtee. Kolmandaks aga oma auto. Enne Velika planinat oli vähemalt 3 parklat (12 eur parkimine), kuhu auto jätta sai ning seejärel pisikese matka teha.
⭐ Aastaaeg – suviti on Velika planina karjaste päralt, talvel aga enamik hütte tühjad. Kevadel ja sügisel võib ala olla rahulik, kuid köisraudtee ei pruugi alati käigus olla. Nt. oktoobris, kui meie käisime, siis ei olnud.
⭐ Varustus – head matkajalatsid, päikesekaitse, joogivesi. Mägedes võib päike kiiresti nahka põletada, samas on ka tuul ja jahedus tavalised.
⭐ Ja mis kõige olulisem! Looduse ja kultuuri austamine! Tegemist on traditsioonilise karjamaaga, kus on veel elus karjakultuur. See tähendab, et sealseid karjuseid ning loomi segada ei tohiks.
Velika planinas on mõnusad matkarajad ning imekaunid looduslikud vaated. Kindlasti tasub seal aega võtta, et rahulikult ringi vaadata ja kulgeda. See on paik, kus loodus ja inimkultuur on haruldaselt tihedalt põimunud. See on võimalus astuda samm ajas tagasi ja kogeda mägikarjuse elu, samal ajal Kamniku-Alpide avaraid vaateid nautides.
3. BLED – Killuke Austriat Sloveenias!
Bled on imekaunis linnake Sloveenias! See on justkui kiire rännak Austriasse. Minul vähemalt tekkis seal tohutult Austria või Šveitsi tunne. No ma ei ole tegelikult kummaski käinud, aga millegi pärast kujutan neid riike täpselt sellistena ette. Austria on ju väga lähedal ka! Bled on postkaardilinnake. Vaated ja loodus täpselt nagu äsja postkaardilt välja astunud. Samas on tegu ka väga turistirohke linnaga ning seetõttu hinnad ka vastavad. Pasta täiesti tavalises söögikohas maksis nt 19 eurot. Pad Thai ühes Tai restoranis aga 20 eurot.
Linna üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on kindlasti järv! Bledi järv! Ja selle järve keskel asuv väike saareke. Olemas on ka paadirent. Lisaks ka ümber järve matkamise võimalus. Tõesti lummav. Minu üheks suureks soovituseks on kindlasti varahommikune matkake, et päikesetõusul järvevaadet nautida. Siinkohal tuleks aga kindlasti ilma jälgida. Oktoobri alguses nt. oli ilm väga sombune ning paksud pilved kogu linna vallutanud. Tegime küll varahommikuse matka, kuid järvevaadet näha ei õnnestunud. Lummavalt kauneid vaateid hommikuse udu seltsis aga kogesime rohkelt!
Udu taandus alles lõunaks ning andis võimaluse uuele katsele minna. Muidugi on sealsed vaated kaunid igal ajal. Mulle endale aga tohutult meeldib päikesetõus. See annab loodusele mingi kauni puudutuse. Uue ja värske alguse puudutuse.
4. SOTESKA VINTGAR – maaliline kanjon koos imelise matkarajaga!
Hea mugav otse Bledist minna. Soteska Vintgar on 1,6 km pikkune kanjon Radovna jões, mis asub umbes 4 km kaugusel Bledi linnast, Triglavi rahvuspargi servas. Kanjoni sügavus ulatub kuni 250 meetrini ning jõe kohal ripuvad puidust jalgrada ja sillad. Need viivad külastajad mööda ja üle lookleva vee, näidates käänulise jõe parimaid vaateid!
Pileti saab osta paar km eemal asuvast keskusest. Seal on ka suur autoparkla, kuhu auto tasuta jätta saab. Pääse inimesele maksab 15 eurot. See sisaldab ka bussisõitu Soteska Vintgari juurde ja tagasi. Kui rada tehtud saab, siis jõuabki täpselt alguspunkti juurde tagasi ning saab hops bussile hüpata. Need väljuvad iga 20 min tagant. Kui tahad aga oma autoga minna, siis saab selle 10 euro eest raja alguse lähedale parkida.
Rada on kokku umbes 5.7km pikk. Kui oled 1.6km jõel looklevast sillateest läbi teinud, siis jõuad Šum’i koseni. See on ka üks kaunis peatus, mille kindlasti teha võiks. Kosk on 13 m kõrge ning tegu on suurima kosega kõrgustike piirkonnas.
Eriti tore üllatus on see, et kui jõeäärne osa ning pisike metsalõik on läbitud, jõuab tee mäenõlvale. Seal kulgeb mitu kilomeetrit pikk matkatee, kus ühel pool mets ning teisel imekaunid vaated mägedele ning allolevale külale. Tõesti maaliline väike matkake, lambad ja hobused saatjateks.
5. PIRAN – Tükike Itaaliat Sloveenias!
Piran on üks Sloveenia romantilisemaid ja ilusamaid linnu. Ljubljanast on sinna ~2 tundi autosõitu. Pirani peetakse lausa Aadria mere pärliks. Tõesti, sinna saabudes on tunne nagu oleksid jõudnud Itaaliasse. Linnake on küll väike, aga imearmas. Kitsad tänavad ja värvilised majad. Miks linnake nii väga Itaaliat õhkab? Põhjus on lihtne, see kuulus sajandeid Veneetsia vabariigi alla. Juba Pirani sisse sõitmine on maagiline! Mööda kaunist, suurte ja massiivsete männipuude puiesteed. Oksad on nii suured, et päike sisse ei paista ning tekib tunne nagu sõidaksid tunnelis.
Jalutuskäik Pirani tänavatel on aga täpselt nagu kulgemine Itaalias. Lihtsalt hakka kuskilt minema ja vaata, kuhu lõpuks välja jõuad. Meie leidsime niiviisi super maitsva Itaalia söögikoha! Restoran Rostelin. Vaata siit.
Lausa nii hea, et käisime seal kaks korda! Imelised pastad ning snäkivalik. Samuti tasub teha jalutuskäik sealsel promenaadil. Piranis on lihtsalt lummav rannikuäär! Palju kohti, kus maha istuda ning mõnusa külma joogi või jäätise saatel merevaadet nautida. Soe tuuleke samal ajal põski paitamas.
Üks asi aga, mida tuleb Piranis kindlasti arvesse võtta, on see, et parkimisega seal suurt pidu ei ole. Vanalinna osasse autoga sisse ei saa. Ja ega seal tänavatel ei olekski kuskil autoga sõita. Kõik on kitsas ja käänuline. Kui Piranis ööbimine broneerida, siis majutus saadab hea ülevaate parklatest, mis hotellile kõige lähemal on. Mingid autod siiski linnas mõnes kohas sõitsid, kuid nemad olevat sinna eriloaga saanud. Aga oligi tore, väike turvaline Itaalia, ilma autodeta!
6. Postojna koopad – 10 kraadi sooja ja 5 unustamatut kilomeetrit!
Siin peitub ajalugu! Miljoneid aastaid vanad koopad. Turistidele avatud olnud viimased 200 aastat. Suvel minnes tuleks ilmselt pilet ette osta. Praegu, oktoobri alguses, oli rahvast ka veel päris korralikult. Üle 100 inimene inglise keelt kõnelejate grupis. Sloveenias pidi kokku olema üle 14 000 koopa, ainult 21 neist on külastamiseks avatud. Koobaste rohkus tulenevat sellest, et 43% Sloveeniast asub karstilisel, poorsel lubjakivil. Koobaste arv tundub uskumatu, kui võtta arvesse seda, et Sloveenia on pindala mõttes Eestist väiksem. Igal aastal avastatakse umbes 100 uut koobast ning seal olevat veel avastamistega pikk tee minna. Postojna olevat aga kõige külastatum.
🪨 Lihtsalt koopa külastus (sai ka muid vaatamisväärsuste külastusi lisaks osta) maksis ühele inimesele 32,90 eur.
🪨 Kogu tuuri kestuseks on 90 minutit ning tuurile minnes ja tulles saab ka maa aluse rongiga sõita! See pidavat olema ainus säärane rongisõit kogu maailmas. Selle 90 minuti jooksul on kaasas ka giid, kes erinevates kohtades mitmeid peatuseid teeb ning koopa olust ja ajaloost korraliku ülevaate annab. Lisaks vastab ka küsimustele!
🪨 Koopad on igatahes megad! ~24 km erinevaid käike ja kambreid. Külastajad näevad sellest ~5 km. Nagu giid ütles, siis 1.5 km käime jalgsi ning 2.5 km sõidame rongiga.
Mis need koopad eriliseks teeb? Kirjutasin sellest veidi rohkem Sloveenia seikluse postituses. Vaata siit.
Loodan väga, et kui oled Sloveeniasse minemas ning oma reisiplaani kokku paned, siis saad siitki mõne toreda paiga oma teekonnale lisada.
⭐ Hea mõte oleks lennujaamast auto rentida. Hoiab hulga aega kokku ning vabastab pidevast bussigraafikute jälgimisest. Seda enam, kui reis on planeeritud hooajavälisele ajale.
⭐ KUI auto rendid, siis tuleb arvestada sellega, et parkimisele läheb päris usinasti raha. Mugavus maksab! Öö-päevaks parkimise hind nt ~25 euro kanti. Bledis korraks parkimine 10 eurot. Mõnes kohas 6 eurot tund. Hotelli hooviski lisatasu eest 30 eurot öö-päev. Velika planina parklas 12 eurot. Nii see summa koguneb, hehe.
⭐ Hindade mõttes saab Sloveeniat üsna hästi Eestiga võrrelda. Kohati olid hinnad kallimad kui Eestis. See oli samuti päris suureks üllatuseks.
Sloveenia loodus on aga tõesti imeline. Kõige üllatavam oli ehk see, et kuidas ühte nii väiksesse riiki nii palju kaunist ja erilist mahub? Ja lisaks veel siis kõik need 14 000 koobast!
Kui tunned, et minu poolt kirja pandud paigad võiksid tulevikus koha sinu reisiplaanis leida, siis vajuta kindlasti postituse üleval osas meeldimiste peale! Jäta ka kommentaar ning anna märku, mis mõtted tekkisid? Kas said inspiratsiooni? Tahaksid ka ise Sloveeniat külastada? Või oled juba käinud? Jaga muljeid!
Piilu kindlasti ka minu Instagrami (SIIN). Ka sealt leiad palju põnevat reiside, seikluste ja matkade kohta! 🩵