Esimest korda elus bussireisiga Iirimaal matkamas!

Lennupiletid ja ööbimine on kõige kulukamad! Kui need kaks hea hinnaga saada, siis ei ole see väljakutse üldse keeruline. Enamasti on siin 2 lihtsat nippi:

  • Lenda odavlennufirmaga (nt Ryanair). Sain edasi-tagasi pileti 60€ eest inimene
  • Ööbi hostelis. 2 ööd 75€ eest

Jah, kindlasti ei sobi see teine nipp nt perega väljasõiduks või kaaslasega mõnusaks nädalalõpuks. Kui aga lähed koos sõbrannaga matkama, millest kõik päevad või linna avastades veedate, siis ei ole väga vahet, millist patja pea öösel puudutab.

Dolomiitide matkal ööbisime mägikülas samuti hostelis. Naridega toas. Olime ainsad öömajalised ning saime kumbki oma narid. See aga oli kindlasti vedamine! Olen niiviisi ööbinud ka Küprosel, kus ruum pilgeni rahvast täis, nende seas ka pooleööni pidutsejad. Huvitav kogemus kindla peale.

Maandume Iirimaal laupäeva lõunal ning jõudsime Eestisse tagasi esmaspäeva hommikul. Varahommikune start Dublinist. Sinna vahele jäävad poolik laupäev ja täispikk pühapäev. Viimase kavatseme veeta GetYourGuide tuuriga teisel pool Iirimaad, Cliff Of Moherit külastades (bussireis 75€/inimene). Maaliline loodus ja pisike matk ootavad! Bussireis on tihti kõige paremaks viisiks uue paiga avastamisel:

  • Ei pea autorendi jms üle pead vaevama
  • Tuure on palju ja igale maitsele. Tavaliselt sisaldavad need selle riigi/paiga kõige populaarsemaid vaatamisväärsusi
  • Kaasas on giid, kes kõik huvitavad lood  juurde räägib
  • Tavaliselt on tuuri jooksul ka vaba aega, mille endale meelepärase peale kulutada saab
  • Saab valida erineva pikkusega tuure – poolik või terve päev

Kindlasti ei ole giidituur ja bussireis igal reisil parimaks ideeks. Imeline oleks nt mööda Itaalia rannikut rendiautoga ringi vurada ja meelepärastes kohtades peatusi teha.

Laupäeva pärastlõuna veetsime Dublini linna avastades. Leidsime ChatGPT abil (Edith kasutab seda kõigeks!) imelise sushikoha. Tõesti IMELISE! Ma ei ole täiesti ausalt mitte kunagi nii head sushit saanud. Zakura Sushi & Tapas. Imeline toit, imeline teenindus ning pisikese jalutuskäigu kaugusel meie kesklinnas asuvast hostelist. 

Hostel oli väga puhas, viisakas ning rohkete võimalustega. Koridori seintel erinevad maalingud (väga lahe!). Me kõiki chillimiskohti läbi ei käinud, aga samu inimesi 2x hosteli peal ei kohanud. Vot nii suur oli see. Välja arvatud siis need, kellega tuba jagasime. Nendeks olid nooruke arstitudeng Austriast ning Lõuna-Ameerikast pärit noormees. Tema lihtsalt reisis Euroopas mitu kuud ringi. Peale Iirimaa külastas veel ka Hispaaniat. Selles mõttes on Iirimaa Hispaania kõrval huvitav valik. 

Saime kahepeale ühe nari, mina ülemise ja Edith alumise. Siis selgus huvitav fakt – ei tulnud isegi mõttesse, et Iirimaal võiks mingi teistsugune laadija pistik, kui Eestis. Paraku oli, sama nagu Inglismaa. Ning seda meil kaasas ei olnud. Õnneks oli noormees lahke oma adapterit jagama. Aga ainult seni ajani, kui ta peolt tagasi tuleb! Sest siis tahab ööseks ise telefoni laadima panna.

Aus diil! Meie saime adapteri ning tema sutsutas enne minekut 12 törtsu parfüümi peale ning sulges enda järelt ukse. Kohutav! Ruttu aknad lahti ning tuulutus!

Terve tuba oli paksu lõhnapilvega kaetud, nähtavus üsna kehvapoolne. Austria tüdruk oli samuti šokis. Tuba tuulutatud, telefonid laetud, tagastasime laadija ning tõmbasime vurrud kerra. Homne äratus oli 6.15. Juba kell 7.00 pidi kogunemiskohas olema.

Öösel hakkas trall pihta. See pani küll mõtlema, et see hostelis ööbimine tuleks ikka läbi mõelda. Kaks vaba olnud voodikohta täitusid ööhakul. Oma täitumist nad juba enda teada ei hoidnud. Samuti vaarus peolt tagasi ka Lõuna-Ameeriklane. Muidugi orkestri saatel. Suure ajavahe tõttu otsustas ta enne magama keeramist kodustega ka ühe telefonikõne maha pidada. Otse enda voodist! Halloo, nari ette tõmmatav kardin pole helikindel! Nii Edith kui ka austerlane andsid sellest valjult märku. Öö tundus kui ilmatuma pikk piin. Iga mürtsu järel kella vaatamine ei olnud üldse motiveeriv. Iga kord olid möödas vaid minutid ning aeg hommikuni tundus mägede taga. Kokku hoitud sada eurot öö pealt ei tundunud enam nii väärtusliku võiduna.

6.15 hüppasime voodist, haarasime asjad ning suundusime vetsude poole. Toa kõige viisakamate elanikena otsustasime kõik toimingud ruumist väljas asuvas ühiskasutatavas vannitoas ära ajada. Kella seitsmeks pidime oma bussituuri kogunemiskohas olema. Vähem kui 10min jalutamist. Bussisõit kestis üle kolme tunni! Dublinist (Iirimaa idakaldalt), otse läbi Iirimaa läände, Clowey linna. Väga uhke ajalooga linnake, nimelt olevat lausa Columbus isiklikult seda paigakest külastanud.

Giidi jutt oli samuti huvitav ning informatiivne. Mulle väga meeldivad need põnevad faktid ning lood, mida giidid alati iga väljasõidu puhul juurde räägivad. 

Nt oli Iirimaa keskosa väga roheline ning lopsaka loodusega. No ikka selline tumeroheline nagu mingites väga loodusrohketes filmides näinud oleme. Lääneosa aga väga kivine/kaljune. Seda piirkonda kutsuti barn’iks. Üldiselt olevat Iirimaa väga suurte viikingite mõjutustega. Nt olevat just viikingid olnud need, kes Iirimaale püksid ja jalatsid tõid.

Bussireisi vahepeatus oli ühes looduskeskses tanklas. Kusagil peaaegu keset Iirimaad, Moneygalli lähedal. Endise USA presidendi Barack Obama vanavanaisa olevat just sealtkandist pärit olnud.

Tankla kompleksi teisel korrusel oli endise riigipea auks ka muuseum tehtud. Ukse taga Obama elusuuruses kuju. 

Veel üks väga huvitav fakt oli see, et Titanic ehitati Iirimaal. Olen seda filmi küll mitmeid kordi vaadanud, kuid Iirimaaga seotust meelde ei ole jätnud.

Peagi jõudsime Moheri kaljude juurde! Ringi liikumiseks ning avastamiseks saime mitmeid tunde. Võtsime koheselt ette pisikese matka mööda rannikut. Wow, millised vaated! Wow, milline loodus! Kajakate kisa ja hiiglaslike vahulainete loksumine vastu kaljuseina. Hommikune vaikne vihmasabin ja udusein olid taandunud. Nagu giid ütles, siis tingimused olid perfektsed! 75€ rohkem veel kui hästi investeeritud. Silmailule ja hingetoidule siis.

Aga Moheri kaljud on võimsad. Rohkem kui 300 miljonit aastat vanad, 200m kõrged ning mööda rannikut looklevalt 14km pikad. Lisaks olevat see väga populaarne paik erinevate muusikavideote filmimiseks. Harry Potteri filmigi oldi siin filmitud. Nimelt olevat see Moheri stseen ainus, mis väljaspool Inglismaad filmitud sai. 

Kes loodust otsib ning Dublinist kaugemale soovib vaadata, siis on Moheri kaljude bussireis kindlasti väga väärt kaalumist! 

Tagasiteel Dublinisse tegime ligi kahe tunnise peatuse ka Galway linnas. Aeg söögiks ning kiireks avastamiseks. Giid lasi bussis ringi käima ka kaardi, kuhu peale linna parimad toidukohad märgitud olid. 

Eriti huvitav oli Murphy’s jäätisekohvik. Valikus suur hulk erinevaid maitseid. Eriliseks tegi kohviku see, et pakutav jäätis oli valmistatud eriti magusast lehmapiimast. Ja see magusus oli tõesti tunda. Jäätis mõjus kuidagi eriti kooreselt ning magusalt. Soolakristallidega variant lisas sellele veel eriliselt sügavust. Soovitame!

Teine huvitav koht oli Pratai kartulikohvik. Läksime sinna vaid seetõttu, kuna uksest välja looklev järjekord andis märku, et seal pakutakse midagi, mida nii lihtsalt vahele jätta ei tohiks. Krõbedad kartulilaastud papituutus. Soovitud kastmega. Trühvlimajonees oli kui kirsiks tordil ning tegi kindlaks, et me toiduelamusega positiivselt rahule jääksime. Jäime taas!

Imearmas linnake, koos pisikeste tänavatega. Ajaloost rohkem veel kui pungil. Avastamist, jalutamist ja kohvikutes peatumist kindlasti vähemalt päevaks!

Dublinisse tagasi saabutakse kella 19 paiku õhtul. 

Veel mõned Iirilikud tegevused, mida Dublinis teha saaks:

  • The Temple Baari külastus. Jällegi pika ajaloo ning filmitaustaga kohake. Igati kuulus ja palju kasutatud. Tagatoas live bänd mängimas. Tegime oma legendaarse Guinnessi õlle degusteerimise just seal uhke taustaga baarikeses.
  • Kes pubide huviline on, siis asub Dublinis ka The Brazen Head ehk Iirimaa vanim pubi. Aastast 1198. Nii on vähemalt nende välisseinal suurelt kirjas. Jalutasime huvi pärast ka sealt läbi, kuid pikemalt peatuma ei jäänud. Väga ajaloolise hõnguga kohake. 
  • Lisaks tahtsime ära proovida ka Iiri kohvi, kuid hilise kellaaja tõttu seda mitte üheski neljast läbi küsitud restoranist/baarist ei pakutud. See jääb järgmiseks korraks!

Ehk siis tasusime lennupiletite, 2 öö ning päevase bussireis/matka eest kokku 210€. Ülejäänud toidu- ja joogikulud on pigem individuaalsed ning olenevad palju isiklikust eelistusest.

Läheksin kindlasti tagasi! Siis tahaks avastada Iirimaa lõuna või põhja piirkonda. Just looduse vaatenurgast. Dublin ise meenutab mõnda Inglismaa äärelinnakest. Kõrghooneid ei kohanud. Mõnus avastamine igatahes!

Salvesta kommentaar